Igal kursustele tulijal on erinev motivatsioon. See sõltub paljudest teguritest.
See puutub mitte ainult pikaajaliste töötute, kui ka vanemate inimeste kohta, pensioonieelses vanuses, kes ei tulnud seetõttu, et nad ise tahaksid midagi uut õppida, kuid lihtsalt töötukassa saatis neid kursustele.
Ja seetõttu, kui ma esimest korda rühmaga kohtusin, küsin õpilaste käest, mis on nende kursusele tuleku eesmärk, kuidas nad on motiveeritud, kas nende motivatsioon on kõrg või madal?
Teades motivatsiooniseadusi (Yerkes-Dodsoni seadused), püüan leida optimaalse motivatsiooni rühmale ja / või üksikule õpilasele.
Saan aru, et õppeprotsessis võivad tekkida erinevaid konfliktsituatsioone.
Konflikti korral püüan leida lahendusi, pakkuda mõlemale konflikti pooltele võitja-võitja lahendust
Motivatsioonitaseme tõusuga suureneb aktiivsuse ja pinge tase, tekivad soovimatud emotsionaalsed reaktsioonid, mis viib tegevuse efektiivsuse vähenemiseni. Näiteks võivad hakata kasvama negatiivsed tunded: hirm, ärevus jne, mis segavad organismi normaalset tööd.
Seega ei ole kõrge motivatsioon alati paremaks lahenduseks.
Motivatsiooni taset, mille juures tegevust võimalikult edukalt sooritatakse, nimetatakse motivatsiooni optimumiks. Motivatsiooni optimum pole tingimata motivatsiooni keskmine näitaja.
Kogu õppeprotsessi vältel areneb rühm, ilmuvad grupijuhid. Püüan konfliktsituatsioone ennetada. Aga mõnikord nad on paratamatu.
See skeem aitab konflikti lahendada ilma võitjate ja kaotajateta.
